Lihane sugulane

 ...

Kuidagi on sattunud, et mõne inimesega on elus nii palju kokkupuutepunkte, et tekitab küsimuse, kas oleme sugulased. Mitte et mina seda mõelnud oleks, lihtsalt minult paar päeva tagasi nii küsiti. Või pigem nenditi . 

Te ju sugulased! 

Siis ma mõtlesingi, et põnevad on need inimeste vahelised sidemed. Ja kohati kummalised on sõnad, millega sugulust saab kinnitada või eitada. 

Veresugulane... veresugulus. 

Lihane sugulane. 

Kuna AI mu lähikondsete hulka ei kuulu, guugeldasin niisama.

Et kuidas nende sugulastega siis lood on. 

Suguluse võib jagada astmetesse. Emad, isad lapsed on see kõige kõrgem aste, II astmesse lähevad vennad-õed, vanavanemad ja lapselapsed. Õelapsed ja vennalapsed on juba III aste, niisamuti onud-tädid. Edasi juba tädipojad-onupojad, täditütred ja onutütred. 

V aste on vaaremad ja vaarisad.

...

Edasi tulevad juba hõimlased.

Abikaasa on I astme hõimlane. 

Ämmad-äiad, miniad ja väimehed on II aste.

Edasi tulevad nääl, käli, küdi, nadu.

Kälimees kõlab tuttavalt, aga tema on juba IV astme hõimlane. Minul muidugi kälimeest olla ei saa, kälimees on naise õe abikaasa.

Võiks ju hakata tuletama - kui mehe vend on nadu, siis mehe venna naine on ..... Jee ta on! Mehe vennanaine on hoopis kälis!

Ühesõnaga, meie Ritaga omavahel oleme kaks kälist. Mis kõlab ääretult võõralt. Pigem siis sõbrants, kellega kuulume ühte karja :)

See oli siis nüüd sissejuhatus ;)

Tegelikult tahtsin öelda, et ex-kolleeg eksis. Küllikesega pole me ka sugulased, kahtlustan, et isegi mitte hõimlased. Aga ma olen käinud katsikul, kui ta sündis, ja mulle meeldib mõelda, et ta on minu järgi omale nime saanud... isegi kui see nii ei olnud ;). 

Aga ehk õnnestub kuidagi tõestada, et oleme siiski hõimlased, sest Küllikese ema on minu vanaema ristitütar. Vähemasti nii mulle on räägitud. See oli muidugi väga-väga ammu, vanaemalt ka enam küsida ei saa.

*Lisalugemisel leidsin sellise vahva sugulaste ja "oma karja" loo.

...