...
Võiks arvata, et tuleb sellise pealkirjaga muinasjutt... kui eile juba lugude jutustamiseni jõudsin. Aga mu meelest kõige uskumatumad ja müstilisemad ongi lood elust enesest, ja kui selliseid lugusid edasi rääkida, hakkavadki nad oma elu elama. Kui ei räägi, ei juhtu ka midagi, kes ikka jõuab kõiki eluseiku talletada.
Eilse postituse juurde tagasi tulles... jahimeeste jutud tõid mälusopist välja meie, kuulajate metsloomalood. Minul endalgi, hundiulust olen rääkinud, aga seda, kuidas me mootorrattaga ükskord metsseaga peaaegu kokku põrkasime, sellest pole rääkinud.
Ega ma hästi ei julgegi ja rääkima ei kipu, sest... mootorratast ma mäletan, metssiga ka. Ja seda, kuidas ma ohtlikul hetkel ema-ema appi karjusin, mäletan.
Mäletan seda põlluteed, kus sõitsime.
Hilist öist aega mäletan.
Aga seda, kelle selja taga ma seal ratta seljas istusin, seda ei mäleta. Kaasa käest ka küsida ei julge, äkki saab pahaseks. Võib saada küll, piinlik ju, kui temaga sõitsin ja nüüd ei mäleta.
Või siis hoopis sellepärast, et mina sõitsin, aga tema ei tea sellest midagi.
Või kogunisti hoopis sellepärast, et temaga sõitsin, kuid ohu korral hüüdsin hoopis emmet appi!
Nii et ma parem ei räägi.
Taevadelfiini lugu tuleb alles välja mõelda. Nime andis Kati pildile, mida talle täna näitasin.
Eile autoaknast sõidu ajal tegin, see müstiline olend saatis meid nii umbes 15 minutit.
Suu lahti, ilmselgelt tahtis midagi öelda.
Küürvaal oli ka täiesti eksisteeriv muinasjutuline olend, kohtusime* eelmisel nädalal.
Eriti suur ja salapärane oli see olevus ööhämaruses. 3 meetrit lai ja 5 meetrit pikk, eks seda ongi päris palju. Kui veel suured numbris mängu tuua, saab ju öelda, et see-ja-see kummaline veeloom maismaal pikkusega 5000 millimeetrit.
Ainult et arv 5000 kahvatub arvu 30 000 kõrval: just nii palju konisid on kunstnik** kasutanud oma tähelepanu nõudva müstilise veelooma loomisel, lisaks juurde kalavõrke, klaasriiet ja epoksiidvaiku, toeseks metallkarkass.
Miks just vaal? Suured kogused merre sattunud konidest jõuavad veeloomade organismi, eriti palju mahub neid vaalade kehasse.
Ühe koni lagunemiseks looduses kulub üle 15 aasta.
"Usalda vaala" on üks osake suuremast projektist, mis keskkonnaprobleeme läbi kunsti lahti räägib.
Järgmisel päeval käisin ka kultuurikeskuses sees ja vaatasin tervet näitust***... aga see on juba uus jutt.
Vaala käisin ka tervitamas.
Küür-konivaala...
...
* Kohtumispaik Kalamajas
** Kunstnik Ines-Issa Villido
*** Näitus "Lähme nulli"
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar