...
Mingi aeg tagasi, kui kappi koristasin, jäi näppu üks vana lasteraamat. Panin käepärasemaks: on veel mõni lapsuke, kellele veel sobib, et talle ette loetakse.
Rõhk sõnal veel.
Ma oma nooremale lugesin isegi sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" raamatuid. Õnn on, et ma sellega ta maailmapilti kihva ei keeranud, sest "Pantrikuru vangid" oli ikka puhta punane raamat. Samas aga üsna arukas ellujäämisõpetus.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev, ja kuna leitud raamat silma all, mõtlesin, et võtaks ja loeks. Et ega 9 aastasele äkki juba liiga titekas pole.
Esimese lehekülje läbi lugenud, jäi mingi kahtlus hinge. Lappasin siis edasi, vaatasin pilte ja hoidsin ka tekstil silma peal.
Kuni jõudsin leheküljeni 20.
20 on lemmik lehekülg raamatutes, number aitab mul mu sünnikuupäeva meeles hoida ;)
Aga nüüd ma enam ei teagi, kas ikka sobib lapsele ette lugeda.
Ükskord tahtsin oma veidi suuremale kunstihuvilisele lapsukesele üht kunstifilmi soovitada, mille kohta olin just kiitvat hinnangut lugenud. Õnneks vaatasin filmi viimasel hetkel enne lingi jagamist ise ka üle.
No oleks olnud ikka täielik ämber! Kunsti täis film küll, aga parasjagu amoraalsust! Et kui laps vaatab, siis vaatab, aga mitte minu soovitusel!
Aga ükskord lasin lapsukesele, kelle klassijuhataja nimi Kertu, laulu "No tere, Kertu". Koos kuulasime, poole laulu peal hakkasin soovima, saaks see ometi juba läbi!
Nüüd siis, üritan ikka ettevaatlik olla. Karupoeg Puhhi tean küll, Härra Huu on ka tuttav. Aga kes on Kassike Peegel?
Katkend 20. leheküljelt.
Ütelge ometi, härra Pineiss, kas ei ole te tõesti veel kunagi tundnud soovi astuda auväärsesse ja kasulikku abiellu? Aga mis ma lobisen! Kuidas võiksid targale ja andekale mehele niisugused tühised mõtted pähe tulla? Kuidas võiks nii kasuliku tööga tegelev meister mõtelda sõgedaile naistele? Tõsi küll, ka kõige halvem asi võib mehele mõnest küljest kasulik olla, seda ei saa salata! Hea perenaine on valge ihuga, hoolitseva meelega, osavõtliku olekuga, truu südamega, kokkuhoidlik majapidamises, kuid pillav oma mehe eest hoolitsemisel, huvitava jutuga, meeldiv oma töös, ahvatlev kõiges, mis ta ette võtab! Ta surub oma suu mehe suule ja silub tema habet, ta hoiab meest oma kaisus ja sügab tal kõrvatagust, kui see mehele meeldib. Ta teeb tuhandeid asju, mida halvaks ei saa panna. Ta liibub mehele ligi või hoiab temast möödukasse kaugusesse, vastavalt mehe meeleolule, ja kui mees oma töid ja toimetusi teeb, siis ei sega naine teda, vaid kiidab vahepeal teda nii oma majas kui ka väljaspool seda, sest hea naine astub alati oma mehe eest välja ja kiidab kõike, mis mehel on.
Sellised lood siis selle raamatuga, kus üheks peategelaseks kassike Peegel ja kus Ülle Meister oma kunstnikukäega ilusad pildid on joonistanud.
Ettelugemine jääb tõenäoliselt ära.
Või kui, siis ainult kaasale. Las saab teada, millest kõigest ta ilma on jäänud!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar