Enam ma nii ei tee

 ...

Mõtlesin, et kasutaks oma öiseid ärkvelolekuaegu kasulikult. Võtsin tahvli lähemale ja panin mingi varasema Mnemoturniiri mängima. Ehk tuleb mulle ka tarkust juurde! 

Pool saadet kuulanud, ja juba ma magasin. Eks need arutelud olid sellised malbed ja vagased, päris hea uni tuli... kuni mingil hetkel saade läbi ja ma jälle üleval. Panin siis uuele ringile, ikka sama lugu: enne lõppu kadus saade kuulmisväljast, aga uni oli hea.

Igatahes kujunes sellest tegus töööö (vastand sõnale tööpäev). 

Vahepeal vahetasin saadet, sest mõned küsimused-vastused hakkasid juba meelde jääma.

Kes Vikerraadio lehel käinud, on ehk märganud, et Mnemoturniiri saate juures on ka foto meeskonnast. No need näod said ikka päris omadeks, Ivo Linna eeskätt, aga teised muidugi ka.

Kui viimast korda (väljas kippus juba valgeks minema) mälumängusaate käima panin, läks asi käest ära. Nüüd nad enam ei arutlenud omavahel minu kõrval, nüüd nad koputasid ja tulid tuppa. Küsisid, kas kohvi ka saab, ja kas veidi aega võivad jalgu puhata. Olin päris mures, sest teises toas magas mu kadunud ema, kes terve elu suht viletsa unega olnud on. Kuidagi asi lahenes, seltskond sai mu murest aru, võtsid hääle vaiksemaks ja mälumäng tiksus omasoodu edasi.  

Hommikul vaatasin näod pildil üle, et tuvastaks siis külalised nimeliselt.

Rumm, Sildvee ja Tiisler olid vist.

...