Positiivsus perekonnas

 ...

Algus siin.

Me oleme kaasaga mõlemad üpriski positiivsed inimesed... kui meid eraldi võtta. Koos olles võib asi negatiivset poolt ka näidata, aga see selleks. 

Seekord on kaasa siiski positiivsem kui mina. 

Sõnum tema positiivsusest tuli minu telefonile 28. oktoobril, kohe järgmisel päeval, kui ta paar nädalat peale operatsiooni haiglast koju oli tulnud. Usun, et vaktsiin, mis talle juuni algul teise doosina manustati, mängis oma osa, et haigustunnused esialgu üsna leebed olid: kurk haige, pisut valu luudes ja lihastes, esialgu rohkem ei midagi. Hetkel tundub, et paranemine võtab siiski aega, sest jõud on kadunud ja söögiisu olematu. Aga küll ta hakkama saab, seda enam, et ei köha, nohu ega palavikku tal endiselt pole.

28.okt oli neljapäev, kolm päeva hiljem avastasin, et mu lõhnameel on kadunud. Olin olnud küll ettevaatlik, üritasin kasutada maski ja BioBlock spreid, viimasest vaktsiinidoosist 3 kuud möödas, loogiline oleks, et pääsen. Kui pääsen...

Peale haistmismeele kadumise ja 1-päevase korraliku nuuskamisega nohu mul teisi haigustunnuseid ei ilmnenudki (pean vist üle õla sülitama), ei olnud ei köha, palavikku, jõuetust ega söögiisu vähenemist. Hääl oli ja on veidi ära. Andsin perearstile pere terviseprobleemidest teada ja sain saatekirja testimisele. Kuna olin nagunii ilma mingite kontaktideta, siis jooksujalu kohalikku pealinna proovi andma ei tormanud. Et aega on selle kiire asjaga. Kui ilm lubas, käsin kõndimas, lähedased varustasid vajalike rohtude ja toiduga. 

See on siis alguse lugu.

11 päeva on koroona meid siin kodus kollitanud. 

Laupäeval tegin testi.

Pühapäeva hommikul kell 8 tuli sõnum... algul inglise, siis vene keeles. Õnneks võõrkeeled raskusi ei tekitanud, eriti sõna positiivne. Paar tundi hiljem helises telefon ja umbes sama jutt räägiti mulle ka eesti keeles. Püüdsin vestlusesse sekkuda, aga vestluspartner ei lasknud end segada, rääkis masinlikult oma loo lõpuni... ja siis veel mõnes teises keeles, ma ei jaksanud lõpuni kuulata, vabandasin viisakalt ja lõpetasin kõne.

Hiljem helistas sümpaatne naisterahvas Terviseametist, kellega sai ikka dialoogi ka arendada ja üht-koma-teist küsida. Rohkem küsis küll tema, usun, et andsin oma vastustega väikese panuse koroonaaja statistikasse.

Eile õhtupoole tekkisid juba esimesed... aistinguid. Või haistingud? Kõige õigem kasutada sõbrantsi terminoloogiat,  et esialgu on need haisungid. 

Täna on esmaspäev, tõenäoliselt pean veel mõned päevad kodus konutama. Eks kuuleb, mida perearst arvab.

Üks küsimus hakkas kummitama: ei tea, kas selline pealiskaudne koroona põdemine ka mingid antikehad mulle organismi jätab? Et kas saaks kolmandat doosi edasi lükata või ehk isegi kunagi hiljem mõne kaasaegsema kaitsevahendiga asendada.

Ehk selleks ajaks on meditsiinil juba uusi pakkumisi, sest vaktsineerimisega on mul omad suhted... ja võimalik, et uus postitus.

22.10.2021

Püsigem kodus!

...