Vihma ja päikest

...

Kui juba niisama heietada, siis hakkaks algusest.

Üritasin hommikul 5.30 teha tuld pliidi alla. Mitte et külm oleks olnud, mu tubane soe vesi on seotud pliidiga. 

Tulemus?

Vähemasti nädal aega saan nautida lõhna ja mõelda kaugetele esivanematele, kes kunagi tõenäoliselt suitsutares elasid.

Tegelikult tekkis mul väike huvi, kuidas need tänapäeva suitsusaunad toimivad? 

Kas seal on ka nii, et algul on kõik kohad sinist suitsu täis ja pärast vänge lepasuitsulõhn nii ihul kui riietel? 

Kogu suitsulõhnaline elamine peale selle.

Loomulikult olin ma peale poolteist tundi rapsimist nii nördinud, et keerasin end magama.

Enne seda olin veel ühe hiire  lõksust eemaldanud ja matusetseremoonia läbi viinud..

Kõik see oli suht masendav.

Isa ütles kunagi, et kui on probleemid, tuleb heita magama, küll siis leiad lahenduse.

Magasin poole kümneni.

Kui mitte muud, siis vähemasti tuju läks paremaks.

Ja siis tuli vihm.

Isegi meie õuele tekkis suur loik.

Mitte küll kauaks, aga juba oli seltskond kohal.

Loomulikult, kui veekeskus on avatud!

Kõigepealt tuli perepea olukorda hindama. Vee sügavus, soojus, ulatus... misiganes.

Siis käis korraks ära, ju tundus üksi igav.

Tagasi tuli koos kaaslasega.

Pilt on muidugi niru, aga ma kinnitan, et üks neist igatahes üritab sukelduda, tiivad püsti ja vesi lendab!

.

Sügavust oli basseinis napilt ja siis nad mõnulesid niisama.

Tund hiljem oli bassein juba haihtunud.

Vahepeal oli natuke välku ja pauku, aga nüüd on jälle päike väljas.

...