OLEN EESTLANE... näitus mõisas

...

Seda, et igal esemel ja asjal oma lugu on, seda ma tean, aga need rõivad pidid mulle ise rääkima, nende tegijate lugusid ma ei kuulnud.

Lihtviisil, ma magasin näituse avamise maha.

Aga eile käisin tiiru mõisas ja seal nad olid, üks kaunim kui teine. 

Vaatasin neid... ja lood tulid nagu iseenesest. 

Esimene lugu rääkis vanadest piltidest. 

Vanad pildid on mu nõrkus... üks positiivsemate poolelt ;)

Aga ma pole kunagi mõelnud, et neid saab just nii moekunsti üle kantida.

Lähedal hoida ja teistele näidata.

 Ja siis see vest.

Emal oli ka karakull-kasukas. Mingitest jupikestest kokku õmmeldud, nii paganama raske... magada oli selle all hea, aga seljas ma seda kanda ei oleks tahtnud.

See on nii lahe, kuidas inimestel tulevad pähe sellised head ideed... ja mis peamine, oskavad neid ideid ka nii kvaliteetselt ellu viia. 

Nojah, moekunstnikud ju!

Lapitööd meeldivad mulle ka.
Eriti sellised!

Iga detail nii viimistletud.

Ma siis pildistasin igasuguseid detaile, sest tervikud on nagunii väljapanekutena näitusel.

Tuleb ainult kohale minna!

 Ja muidugi veel vana mõisahoone...

...ja lõhn, mis vastu võtab...

Tasub kohapeal nautida!

...
Täiendaks teemat "100 head asja".
Viiekümne kaheksas.
Näitus mõisas.
...