Kõik otsivad.
Või kes veel ei otsi, peab plaani.
Et kust otsimisega alustada ja või mida teha, kui otsid ja ei leia.
Või mida teha, kui otsid ja leiad.
Ritsikas arvas, et tema alustab oma kodu kõrgemalt korruselt, kui sealt ei leia, mõtleb edasi.
Et kust otsida.
Minule tuli kohe mõttesse, kuhu Pokemonid võivad olla koondunud.
Õde mõtles sedasama, aga oh üllatust, tema ei tahtnud tulla sinna otsima. Et kui mina juba otsin, otsigu talle ka mõni.
Ta annab allkirja, et võin tema eest otsida.
No ma siis otsisin... leidsin, ja hea inimene, nagu ma olen... endale võtsin ühe, aga õele kaks.
Tema sai kaks rohelist ja mina sain ühe halli.
Kui tõde tunnistada, siis tema sai mitte ainult rohkem, tema sai parema.
Staar selline!
Igatahes selge on see, et 1990.aastal oli see Pokemon juba täiesti tegus.
Aga mul on peidus üks ikka tõeliselt vana Pokemon.
Õnneks Pokemonid oskavad pajatada.
See Pokemon näiteks...
Tema õige omanik on sündinud 1893. aastal.
1945. aastal oli omanik 52 aastane... ja polnud selle aja jooksul palgatööd teinud. Pidas talu, kasvatas lapsi. Tegi kaasa reisi Saksamaale.
Pensioni selle eest vist ei arvestatud.
Kui nüüd hakata staaži korjama, siis 10 aastat, 20 aasta, 30 aastat vanusele juurde panna kõlab üsna karmilt.
Aga kui raamatusse kiigata, siis... uskumatu.
Viimane tööle vormistamine on aastal 1980, tõsi küll, ainult ajutiselt ja asendajaks. Aga ikkagi...
Mina küll ei suuda ennast ette kujutada veel veerandsada aastat staaži kogumas.
Mina olen oma Pokemoniga rahul, viin ta kohalikku pealinna ja annan seal spetsialistide kätte, las arvutavad välja, kui mitu raha nad selle eest annavad.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar