Las jääda kõik...

...

Ega ma pole oma lemmikuid varjanud.

Eks vist seepärast olen saanud erinevaid kingitusi.

Plaadi.

Ja nüüd see kontsert.

Aastaid hiljem...

20 aastat hiljem.

Ilma kolmanda esinejata.
Ometi oli ta olemas, läbi meenutuste ja läbi tema muusika.

Arvude maagia.

Nii nagu nemad sellest rääkisid.

Et kokku 100 aastat laval oldud.

120 aastat sellest, kui nad esimesse klassi läksid.

Ja nüüd kontsert.

"Las jääda kõik, mis hea - 20 aastat hiljem"

Ma ei tea, milline kontserdil kõlanud lauludest kõige eakam oli, aga minu lemmik "Sind otsides" on minu lemmik alates aastast 1972... nii et vanust 44 aastat.

Tõnis Mägi laulis...

Mul iga hommik kisub pilgu teele

ehk mõnda rada astub sinu jalg

Ma olen näoli langend järveveele

kas virvetes ei viirastu su palg...

Kõik laulud olid tuttavad, omad ja armsad.

Selle kontserdi võlu.

Istun aknal ma ja igav on mul. 

Tunnen kuidas miski rõhub mind. 

Jälle möödub päev tund tunni järel kaob...

Jaan Elgula rääkis oma raadiosaates Käsmu kontserdist.

Ülivõrdes rääkis.

Mulle ka meeldis.

Kontsert nagu laulupidu. 

Mitte ainult Mägi ja Linna, lava oli muusikuid täis.

Ja kui kõlas "Koit", oli see ikka tõeline elamus.

Rahvast oli murdu.

Koht oli ilus.

Vihma ei sadanud, pisut tuult ja jahe õhk.

Kui rääkida nüüd algusest peale, siis kohale jõudsime 2,5 tundi varem. Meil vedas, leidus põhjus, ja meid suunati parkima peaaegu peoplatsile. Või kui täpsem olla, siis 100 sammu platsi servast kaugemale.

Lisaks varajaste saabujate eelis: saime valida istumiskohad. Et kas siia serva või teise serva, keskele, ette või taha. 

Meil oli aega kohta omaseks elada.

Aga enne seda tegime väikese jalutuskäigu külas.

Käsmu.

Imeline kaptenite küla, meri, kivid.

Valged hooned.

Miljonivaade merele.
Täna võib seda siit nautida.
...