Nõuka-aegne raamat, pealkirja täpselt ei mäleta.
Pärast vaatan, raamat täitsa olemas.
Kui nüüd keegi arvab, et pidasin päevikut, siis see on vale vastus.
Teen viktoriini edasi, ja ausõna, täpselt ei teagi, kelle autoriõigusi rikun.
Üks, kes sisse kirjutas, võis olla kohalik kaupmees Ilse.
Igatahes näen, mis on ostetud.
Laste püksid 1 paar
10 m sitsiriiet
3 m puuvillast riiet
2 paari meeste sokke
2 autokummi
2 m vahariiet
1 voodilina
Ja kõik see 2 aasta jooksul, no oleme ikka laristanud!
Ühest küljest... teisest küljest: milline kokkuhoid! Siis pole midagi imestada, et lapsel dressipükste põlvi lappisin ja puuvillaseid meestesokke terveks nõelusin.
80ndate algus, Arvi pildistatud
Ei, ma ei tea, ju ikka sai poest mõnikord nii ka, et polnud vaja selle pisikese raamatuga vehkida.
Raamatul nimi ka.
LENINI ORDENIT OMAVA NSVL TARBIJATE KOOPERATSIOONI LIIKMERAAMAT.
Mina liige ei olnud, kaasa oli.
...
See on tõesti veider. Mitte ei mäleta, aga äkki oli meil ka? Rohkem tulevad meelde abiellumistõendiga saadud kaubad ja mingi raseda naise tõend mähkmemarli ja koledate sipukate ostmiseks. Töö juures jagasid ametiühingu naised (need, kes ühingule lähemal :D)sitsi, froteerätikuid ja sanatooriumituusikuid.
VastaKustutakahju, et AK käest pole enam võimalik küsida, tema töötas kohakaaslusega Tarbijate kooperatiivis.
Ohjaaa, abiellumisega sai ju tõendi. Mul sõbranna elas vaba-abielu, nad paar korda viisid avalduse sisse... pood asus nagu kuskil Paldiski maanteel(?). Avalduse võtsid nad siis jälle tagasi. Kui poes oli käidud.
VastaKustuta