...
Tavaliselt meil nii on.
Et jõulupuu ahju.
Kuusk toasoojaks... ja korstnasse.
Eks mujal ju ka.
Kuuskede põletamine.
Tuleskulptuurid.
Kes kuidas.
Meie kuusest sedapuhku ahjupuud ei saanud.
Süda ei lubanud.
Ma olen talle nii tänulik.
Ja ei suuda ära imestada, et ta selline on.
Kuusk, kellega tehti lõpparve juba poolteist kuud tagasi.
Et mis sa kasvad vales kohas.
Otse elektriliini all.
Kogu kuusetihendik saeti maha.
Nüüd oli ta meil toas üle kahe nädala.
Ja nii, nagu ta tuli, okkaid pudistamata, nii ta need 16 päeva vapralt seisis ja nii ta ka täna õue taandus, okkaid pudistamata.
Ma oleks võinud vabalt jätta tolmuimeja välja võtmata ja niisama, näppudega need vähesed pudemed kokku korjata.
Ma olen talle tõesti tänulik, ja tänutäheks jätan kuuse suveni põllule, sinna, kus jaanipäeval tuli süüdatakse.
Isegi ühe ehte jätsin külge, tänutäheks.
Kuuse alt tuli välja hulk põnevaid pudinaid, lisaks need, mis kuuse küljes rippusid, nüüd tundub, et viimane aeg otsad kokku tõmmata ja eluga edasi minna.
Jõulud läbi, kaugel see jaanipäev enam on.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar