Tuttavad lõhnad

...

Linnarahvas tuli nädalavahetuseks maale ja ei jõudnud ära imestada, mis hea lõhn see voodipesul on.

Täitsa võõras ja tundmatu, aga eriliselt meeldiv.

Tegelikult oli tegu äsja pestud ja õues kuivanud pesu lõhnaga.

See ei ole minu lugu, keegi hiljuti rääkis.

Aga mulle meenus kohe üks mu õppejõud, kes botaanikaaias praktikume juhendas.

Ja kelle valge kittel samamoodi lõhnas.

Kusjuures, päris kindlasti ei käinud ma teda nuusutamas.

See lihtsalt hakkas ninna.

Puhas ja värske lõhn.

Iga kord.

Minevikulõhnadest meenub veel "Lux" ja "Palmolive`i"  lõhn. Neid seepe toodi Rootsist kaasa, oli ikka eriline tunne küll sellega end pesta ja pärast hästi lõhnata. Mõnikord sai salaja mõni riideesegi aromaatseks pestud.

Nüüd on mu lõhnameel muutunud.
Uue seebi viisin vannituppa, aga karp on toas laua peal, ikka aeg-ajalt nuusutan.

Et kas lõhn veel alles.

Praegu veel on. 

Täiesti uimastav.

Aga selle suure pudeliga läksin alt. 

 

Ostsin lootuses saada  2 liitrit head männilõhna.

Tegelikult, mingit erilist lõhna polegi.

Pesemis- ja puhastamisomadused sellised keskmised, vähemasti esmamulje selline.

Aga ega ma veel eriti pole jõudnud katsetada.

Pole pesnud ega puhastanud ei puitu ega kive, ei vaipu ega tööriideid.
Aiakahjureid pole ka tõrjunud.
Võimalusi kuipalju!

...

Muidugi pole kõik vanad tuttavad lõhnad sugugi nauditavad.

Kui ikka rongiga läbi Kehra sai sõidetud, hakkas kõvasti ninna.

Üks lõhn.

Kuidagi ei suutnud harjuda.

...