...
Tallinnas, vanaema-vanaisa juures riputati kuusk lakke. Seal lihtsalt polnud sellist põrandapinda, kuhu kuusk panna. Rippuv kuusepuu oli kapikese kohal, nii et mahtus kenasti.
Mina olen see õnnelik, kellel on alati jõulud olnud. Traditsiooniline jõululaupäev vanaema juures, jõululaulud, jõulutoidud ja kingituste jagamine. Ei mina mäleta mingit varjamist ega erilist-tähenduslikku kardinate ette tõmbamist.
Kardinad olid ju nagunii akna ees.
Kingitused olid ka. Ikka soojad sokid või kindad, vanaema hakkas juba uue aasta jaanuarist vaikselt järgmisteks jõuludeks valmistuma. Mõni väljamaa seep või purk lahustuvat kohvi, igaühe jaoks oli midagi. Üksaasta tegime loosipakid väärtusega 50 kopikat. Suitsumehest onu sai kingiks 3,5 pakki "Priimat" ja ühe topsi tikke. Kokku täpselt kokkulepitud summa.
Kui nüüd kuuse juurde tagasi minna, siis ega meil ka pole valikut. Üks vaba nurk terves majapidamises.
Üksvahe oli seal ümmargune laud, siis sai kuusk laua peale pandud.
On juhtunud, et mõnel aastal polegi kuuske, on ainult oksad.
Igasuguseid aegu on olnud.
Kuuse võib ka kaardi peale panna.
Kes otsib, see leiab.
Et kuhu panna kuusepuu.
...
Aga kõige lõpuks tuleb kuusk ära ka panna.
Siis, kui jõuluaeg läbi, aastavahetus möödas ja kolmekuningapäev käes.
Kõige parem, kui saab panna jupikaupa, siis mahu paremini.
Näiteks ahju.
Mõnusa praginaga põleb, head lõhna levitab ka.
...
Ise küsin, ise vastan... kolmas.
...
Meil käib kuuse ärapanemine kah jupikaupa. Pragiseb armsasti ja levitab mõnusat lõhna ning annab sooja.
VastaKustutaoo, uus kujundus?
VastaKustutatuli ja tuline maagia... meilgi juba pikk traditsioon.
VastaKustutaAga kõik, mis blogis muutub, on väljaspool minu kontrolli. Mina olen liiga laisk, et muutusi ette võtta...