...
...
Mul on igasugused kiiksud.
Tore on neid avastada, iseendaga tuttavamaks saada.
Mõni kiiks on päris sümpaatne.
Ühtäkki avastasin keelekiiksu. Loodan, et see on ajutine.
Paar kuud veel, siis lõpeb mu asendaja-karjäär.
Kõigepealt pean ma muidugi ütlema, et ega ma ise ka teab mis õige keelekasutaja ei ole.
Väga hästi mäletan, kui tehti märkus: mitte õieti, vaid õigesti. Eks ma ikka teadsin, keel lihtsalt libastus. Ju oli harjunud õieti ütlemisega.
Aga kui kuulasin täna raadiost intervjuud ühe olulise seltskonnategelasega, jäi kõrvu küll.
Võib-olla on see Lõuna-Eesti murre, murdekeeled on minu jaoks suhteliselt tundmatud.
Häirivalt kõlasid
tehtakse
siuke
ükstakõik
Ja kas last ikka peab tutistama ja kõrvast sikutama... või kui peab, siis kas on õige sellest kui loomulikust kasvatusviisist rääkimine?
See ei haaku ka selle intervjuus väljendatud kasvatusliku suunaga: käitu teisega nii nagu sa tahad, et sinuga käitutakse.
Uuem versioon on tegelikult hoopis: käitu teisega nii nagu temale sobib ja meeldib, sest alati ei pruugi teisele meeldida see, kuidas sina tahad ja mis sulle meeldib.
...
Foto arvutist pildistatud. Teemaga peaks haakuma, ikkagi keelekiiks.
Sedapuhku segane sisu.
Kui Tartu lennujaamast saab maailma, siis miks seagripp ainult Võrru jõudis?
Lõuna-Eesti lõbusad sõnad, lõigud ja laused.
...
Kui ma peaksin mõtlema keelenormidele, siis vist pidevalt vaikiksin ja muidugi ei kirjutaks ridagi...
VastaKustutaKirjakeeles tehtavad vead on muidugi lubamatud, kuid kõnekeeles ongi tore kui valitseb mitmekesisus. Häda on karjas siis kui kõnekeel kandub üle kirjakeelde. Sinust mitte kaugel, päris ligidal räägiti näiteks töödata. Kogu küla rääkis valede väldetega. Ja nii see töödata tuli ühe inimesega ükskord linna ja lõpiks minu grammatika koolivihikutesse.
Eks ta nii ole, mulle endale lausa meeldib sõnadega mängida ja tekitada kummalisi kombinatsioone. Aga mul oli põhikoolis väga nõudlik eesti keele õpetaja, nende teadmistega lohistasin läbi keskkooli ja vist edasigi :)
VastaKustuta