Eile mõtlesin, et teen ära.
Marjadest mahlani.
Pildid ka, marjadest mahlani.
Täna tuli alles siis meelde, kui järelmahla nõrutasin.
Ega keegi teine enam tänapäeval nii mahla ei tee nagu mina.
Keedumahla.
Nõuka-aegse hoidiste raamatu abil.
Et algul keema ja siis kurnad. Ja siis mahl keema ja veidi suhkrut. Ja siis purki ja kaanetaja abil kaaned peale.
Mina teen nii punasesõstra mahla, tundub, et läheb kiiresti ja on suhteliselt lihtne, kuigi miski nõuka-aegne aurutaja on kuskil täitsa olemas.
Ausõna, ma mäletan veel seda aega, kui maal vanaema juures pikas taluaidas riiul riiuli järel hoidistega täitus, mingeid kaasi ei olnud, tsellofaan sai paelaga peale seotud. Moosile pandi enne veel piirituse sisse kastetud tsellofaanist ketas peale.
Suvel oli korilus ja keetmine, sügisel koliti purkidega linna, et siis talvel hea võtta.
Punaseid sõstraid aeti mingist hakklihamasina moodi masinast läbi, rootsud tulid kui junnid tagant välja, eest voolas rammus ja punane mahl, millest keedeti siis rohke suhkruga tarretist. Ema tegi punastest sõstardest toormoosi, see oli juba hiljem, nii umbes 30 aastat tagasi, kui suurem poja pisike oli ja selle toormoosi oma lemmikuks kuulutas.
Nüüd ma teen ka mõnikord paar karpi sügavkülma.
Kui meeles on teha.
Sel aastal ei olnud.
Tänapäeval on köögis kaunid aurutid ja peened pressid.
Minul kõik ikka veel vanaaegne, aga tasapisi harjutan ennast juba keeratavate kaantega.
...Fotojaht
...
Võtan "mütsi maha" selliste agarate ja toimekate perenaiste ees :)
VastaKustutaKusjuures ma igal aastal mõtlen, et see aurutamine on nii pikk protsess, võtaks lihtsalt ja keedaks. Siiani ainult mõtlen.
VastaKustutaAga aurutaja on mul ka nõukaaegne, ebatervislikust alumiiniumist. :P
Ja järelmahla teen ka samamoodi. Aga marli on iidvana ja kõigest erinevast pruuniks läinud, ei saaks sellist imeilusat roosat pilti, nagu Sul.
Ma lihtsalt olin oma vana (pruuni) riide ära kaotanud, küll ta järgmiseks aastaks jälle välja tuleb... ja see kaob ära :P
VastaKustutaSee oli enne pressimislapp, üks mitmest.
Mul peab kõiki asju mitu olema. Et ei peaks kaua otsima...
Nagu minu lapsepõlv, kusjuures neid sõstrajunne oli ime hea lutsutada enne kui neile vesi peale kallati ja morssi veel tehti. Täielik lõpuni ärakasutamine, ja see lödi visati veel kanadele. Eh, olid ajad.
VastaKustutaNii kodune.