Tegelikult on nad kõik sõbrad.
Kui nad end korralikult üleval peavad.
Aga kui nad hakkavad laiutama minu territooriumil, siis see mulle ei meeldi.
Mingid tiivulised marjapõõsastes, kahekesi võrgu all punaseid sõstraid nosimas.
Õnneks suutsid nad end sealt sujuvalt välja libistada, ma ei kujuta ette, mida ma nendega ette oleks võtnud. Kui kätte oleks saanud.
Täna hommikul, need sipelgad. Sadade kaupa, maja sein täis, trepp täis.
Hirm tuli lausa peale.
Aga nüüd mu tiivulised sõbrad.
Kas pääsukesed tõesti söövad sipelgaid?
Miski neid igatahes kohale meelitas, õhk oli lindudest paks, tegu oli, et end läbi nihutada.
Jagus neid igale poole.
Katusele.
Traatidele.
Kõige rohkem aga lendas teisi ümber meie trepi.
Nüüd ma siis ei tea, kas nad söövad sipelgaid.
Või mõjusid niisama hirmuäratavalt.
Igatahes plats on puhas.
Pole enam sipelgaid.
Linde ka mitte.
Nojah, mis siin enam teha...
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar