Kolimised

...
Kolimistes on oma võlu ja oma valu.

Mõni kodu tuleb lihtsalt tühjaks kolida. Kui koduhaldjas haldjate riiki on kolinud. Selline kolimine teeb väga haiget.
Lähedaste lahkumised.

Kolimine võib olla ühe eluetapi lõpp ja teise algus.
Kokku kolimised ja lahku kolimised.
Uude kodusse kolimised.

Nagu inimesed teineteisega kohanevad, nii pead kohanema ka uue koduga.
Ja kodu sinuga.
Ühelt poolt - võõrad nurgad ja nurgatagused, uksepiidad ja aknaraamid, kraaninupud ja dušisegistid, uued helid, lõhnad, temperatuurid.
Teiselt poolt - uue omaniku harjumused, kombed, tõekspidamised.
Mõnikord on kohanemine väga vaevaline.

Minu kodud laias laastus on olnud nii, et 2 Pärnus, 2 Tallinnas, 2 Tartus ja 2 meie vallas, neist kuus esimest - Pärnu, Tallinn ja Tartu - mahuvad mu elu esimesse paari aastakümnesse.
Neid kolimisi ma ei mäleta.
Eks algul kolisid lapsevanemad, tudengiaegsed kolimised olid nii, et koli kotti ja bussi peale. Mehe juurde kolisin lihtsalt sisse. Koli kaasa kolimata. Tudengite moodi, kodinad kotti ja rongi peale.
Järelikult, ainult kõige viimane kolimine 20 aastat tagasi oli minu enda kolimine. 2toalisest korterist majja peaks olema täiesti mõeldav. Vastupidiselt sellele, kui majast peaks kahetoalisesse kolima.

Või kahetoalisest ühetoalisesse.
Isa kolis.
Loomulikult jäi asju üle.

Kolmapäeval käisime kolimas.

...