Ei saa olla

......

Tulin koju.
Lugesin lehe enam-vähem läbi. "Päevalehe"
Panin peedid ahju. Koorisin kaalikad ja panin puljongisse keema.
Sõin üleeilset (või üle-üleeilset) hapukapsasuppi.
Tegin tassi kohvi.
Istusin arvuti taha.
Vaatasin üle oma blogi ja lugesin veel kord läbi Enn Soosaare artikli. Kas vabadus on vastutus või vastupidi - et vabadus on siis, kui vastutama ei pea.

Piilusin sisse blog.tr.ee-sse.
Lugesin läbi mõtted kõigist taskutest. Jep, mulle ka ei meeldi mõni asi. Olen õnnelik, et seda 7.aprilli pressikonverentsi teleri asemel raadiost kuulasin.
Ei jäänud nii vastik maitse suhu.

Aga see oli nii uskumatu.
Ei saa olla!

Mina olen see, kes usub.
Usun inimest.
Usun analüüse.
Usun võimalikke võimatuid lahendusi.
Ja kõige hullem... ma ei tea, mida on õige uskuda.

Siis veel üks blogi. Veel üks lugu. Uskuda või mitte?

"Ma mäletan suurepäraselt seda üsna külma ja lumist veebruarikuu päeva aastal 2001."
Loen selle esimese lause lõpuni.
Ja siis tuleb raadiost. Täpselt seesama lause, siis järgmine, ja järgmine.

Ei saa olla!

Ometi on. Vikerraadios.
Kell 17.48

Rohkem ma enam ei lugenud. Jäin kuulama.

Ma loodan siiski, et vastus tuleb.
Mulle ei meeldi vastuseta küsimused.
...