Vanad aastad

......

Lõppevad aastad... mul on neid neli päevikusse kirjutatud. Tegelikult on seda piisavalt palju, et mingi kokkuvõte teha. Või ülevaade. Et siis uuesti jälle, algusest peale, puhtale lehele.

Täna tuli Kersna saade inimestest. Igasugustest. Igapäevastest. Igapäevastest ilusatest inimestest.

See, et Tätte saates rääkimas oli, haakub ka minu aastalõpumeeleoludega.

Kui juhtubki, et miskit on veel ees,

siis on see ammu juba varjul minu sees.

Isegi kui keegi juhuslikult just

jääb seisma ja puudutab mu ust.

Aasta lõpp 2005… lappasin ja lugesin vastilmunud Õpetajate Lehte. Usun, et see leht on mul praegugi kusagil alles. Seal olid sees lood, mida lugedes said kätte tunde. Jõulutunde. Ühe aasta lõpu tunde.

...

2006. aasta lõpp tõi kaasa mõtted saatusest. Saatuslikud sündmused suunavad mõtteid. Võõras valu teeb omamoodi haiget.

...

27. dets 2007 suri Jaan Kross...

Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,

et sellest laanest tagasi ei tulda?

Aga 2007 viimase päeva mõtted ja jutud olid hoopis perekesksemad.

...

Nüüd siis algas selle aasta viimane päev.

Jõuluaeg on läbi.

Natuke läks samamoodi kui eelmisel aastal.

Ring lähedaste kalmudel… kohtumised nendega, keda enam ei ole.

Pisikesed ja suured päkapikud kodus käimas.

Kohtumised ja koosolemised.

...

Jälle üks aasta oma viimasesse päeva jõudnud.

Head minemist talle. Oli, mis ta oli, ühele parem, teisele halvem.

Ootused-lootused suunaks homsesse. Sest homme sel ajal oled sa juba olemas. Aasta 2009.

...