Juba minu vanaisa kirjutas oma elusündmusi üles.
Vanaisa on sündinud 1904. aastal. Ja oma päevaraamatut - SÜDAME SÕBER - hakkas ta kirjutama 1920. aastal. Nende pere elas siis Venemaal, Irkutski lähistel.
...SÜDAME SÕBER.
2. IX 1920
Tegin omale taskuraamatu, millel wäga suur ülesanne saab olema, nimelt temasse tahan ma kõik märkused üles kirjutada, ning mingit teist märkuse raamatut ma ei taha pidada, sest nii neid wiimati kuhugi panna pole. Seda raamatukest tahan ma wõimalikult alati kaasas kanda ning iga tähtsust temasse hoiu alla panda. Tema, see pisikene raamatukene peab endasse kõik minu tähtsamad mõtted kokku koguma ja alal hoidma. Lühidalt öelda tema saab olema isesugune päewapilt, päewapilt minu elust, et ma wanaks saades wõiks temast kõik mööda läind elu ühes kõige peensustega ära näha, wõiks meelde tuletada kõik oma praegused püüded, lootused ja igatsused ja siis nende järele wõiks inimese elu üle otsust teha.
Tema saab olema minu "südame sõber" selle sõna kõrges mõttes ning peab alati mu "südame" lähedal wiibima. "Südame sõber" on minu päewaraamat, märkuste, mälestuste raamat - "Suur raamat"
http://tartu.postimees.ee/260207/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/246482.php
VastaKustutaSiberi ülesehitamine
1907. ja eriti 1908. aasta vapustasid Eesti ühiskonda jõulise väljarändamisliikumisega. Eestis pole inimest, kellel mõni sugulane poleks Venesse rännanud. Võimas väljarändajate vool suundus Siberisse – Tobolski, Tomski, Omski, Jenissei ja Irkutski kubermangu.
Kaugemaks sihtpaigaks sai Kaug-Ida, Ussuurimaa, Amuuri kallas. Seal näiteks oli Vene impeeriumil Eesti randlasi eriti vaja, et Vene riigile haaratud aladel jätkuvalt kalastust ja rannasõitu valitsevad «kollased sõbrad» välja tõrjuda. Tõrjutigi.
Legaalsele väljarändele Eestist sekundeeris massiline stiihiline ümberasumine, mille ulatusest isegi võimudel korralikku ülevaadet polnud. Ka «ärakaranutele» loodi võimalused võõrale maale kodu rajada. Nii ehitasid eesti pojad ja tütred peaaegu vabatahtlikult ja kodumaa omaga võrreldes paremates tingimustes üles Siberi ja Kaug-Ida majandust.
Mõnel pool andis tsaaririik igale uusasukale lehma, teisal rahaabi. Osteti soodsalt Ameerika põllutöömasinaid. Riigi arendusprojektide abiga ehitati Siberi eesti küladesse koole, auru-viljaveskeid, tellise- ja potivabrikuid, veehoidlaid ja muid hüdrotehnilisi rajatisi. Tõsi – nõukogude võimu korraldatud kollektiviseerimise aastail suurem osa tehtust küll hävitati.
Tegelinski, su kummut on tõesti põhjatu. kas need leiud kõik ühe maja seest aegade jooksul talletet, või raskusi trotsides ühest kolimisest teise kaasa võetud?
VastaKustutaLausa piinlik, kuid elu sunnib (väike irwe)
saatis Sjgelle mulle ühe huvitava Meemi Mitte Iialgi. Vastasin ja sokutasin oma t tähega tutvatele edasi. piilu minu blogisse, kui huvi, siis vasta.
Vanadel inimestel on nii palju vanu huvitavaid asju. Olen neile ligi pääsenud, üht-teist omale saanud... mõned lähedased inimesed on lihtsalt juba ära läinud.
VastaKustutaNüüd maandan nende paberite ja piltide abil oma päevapingeid. Teraapia selline :)