Seda talve on juba mitu korda olnud.
Miskipärast puudutab see olemine mind iga kord. Kohe nii, et ma tunnen puudutust.
Novembri lõpus, kui ma läbi tuisu koju pidin saama. Kui rongid ei käinud, sest puud olid raudteel. Või elektriliinidel.
Autod ei sõitnud, sest teed olid hanges.
Milline õnn, kui lume seest lõpuks kodu üles leidsin.
...
Täna siis jälle. Talv lööb plaanid segamini. Sedapuhku pakase puudutus.
Kauged käimised jäävad ära. Pärnusse ja Nõmme.
Läbi akna on küll ilus vaadata.
Päike paistab ja lumi sätendab. Korra jooksin üle õue ka. Puukuuri ja tagasi, korda kolm tegelikult. Siis oli 19 kraadi alla nulli… ega kaua olla ei saanud. Paar plõksu tegin ka.
...
...
Ilus hommik oli ... eriti varajane hommik ;)
VastaKustutaPuud vedasid varje ja päike piilus ;)
See aknaga pilt on ülihea :)
VastaKustutatõeline talvine väljapiilumise auk :)
aknaga pilt on lihtsalt nõiduslik : )
VastaKustutaja ma arvan, et suudan ennast esimese pildi tegelasena väga elavalt ette kujutada...
Làbi akna auto lumes... No tàitsa lapsepòlvetunne tuli peale. Selline ongi talv kogu aeg olnud ja sellisena jààb ta igavesti. Vàga hea valik ja tore-tore hetk tabatud! Nòiduslik, nòiduslik.
VastaKustutaSellise külmaga on nii tore, kui on kuskil soojas olla ja võid läbi akna piiluda. Ilus.
VastaKustutaNovembrituisk on midagi, milest veel kaua räägitakse, pilt on kõnekas!
VastaKustutatalvel päikest näha on ikka tõeline kirss tordi otsas. Siis on kõik ilusam (ja soojem..)
VastaKustutaNeed on kõik väga ilusad pildid. Alati tekib mul kerge alaväärsustunne, et ma ise ei pildista(oma viga).
VastaKustutaMina pildistan, aga alaväärsustunne tuleb ikka... siis kui teiste meistriteoseid vaatan :)
VastaKustuta