pühapäev, 5. oktoober 2025

Raamatusse kirjutatud

...

Täna oli õpetajate päev. Minu esimene klassijuhataja Pärnu 1. Keskkoolis oli Leida Madison.


Oleks ma vahepealsetel aastatel rohkem tema peale mõelnud, küllap oleks ta isegi üles leidnud. 

Kui ma septembri algul oma koolipõlve ning natukene seda aega ja inimesi meenutasin, leidsin kaks artiklit* "Pärnu Postimehest". Ja sain oma õpetajast hoopis rohkem teada. 

Leida Madison suri 2016. aastal Pärnus. Haudi hauakohta kahjuks ei juhata. 

Aga sündinud on ta ammu ja hoopis kaugel: Salme küla, Gagra rajoon.

Sealsamas on sündinud nii tema õed ja vend, samuti ema ja isa. 

Leida vanavanemad rändasid Eestist välja 1884. aastal.

Päris hiljuti oli tal 100. sünniaastapäev. Kui nüüd aastat, kuud ja päeva vaadata... sündinud 19.09.1925.


Aga tegelikult tahtsin Leida Madisoni mälestuste raamatust kirjutada. 

Nimelt teine artikkel Pärnu lehes "Noorusmälestused mandariinide maalt said kaante vahele" räägib raamatust, mille esitlus ja tutvustamine toimus 2015. aastal Pärnu linnakodaniku majas.

Kusjuures, nüüd ma siis tean, miks klassijuhataja meile Gruusia teemapäeva korraldas ja meid gruusia keeles "Sulikod" laulma õpetas. Mul siiamaani sõnad** peas! Gruusia keeles ja eesti keeles... küll vist esimene salm ainult.

Otsisin internetist, aga saadaval raamatut enam ei paistnud olevat. Vaevalt tiraaž eriti suur ka oli.



Aga hoian silmad lahti, ehk õnnestub ükskord kasvõi lugemiseks saada.


* ”Pärnu Postimehest” leidsin esimese artikli.

** "Suliko" nii eesti kui Gruusia keeles. Ühest sõnad, teisest laul.

...

8 kommentaari:

  1. Ta oli minu klassijuhataja ka, aga hiljem seitsmekümnendate teises pooles, juba Mai tänava koolimajas. Paraku ei ole temaga seotud eriliselt toredaid mälestusi. Kommunismiidee ja pealekaebamise propageerimine, lastel vanamate töökoha järgi vahe tegemine jnjne ... Imeline oli ka tema muutumine uue riigikorra saabumisel padupunasest nii sinimustvalgeks kui võimalik. Ah, ja veel igast asju ... aga minu teine klassijuhataja, proua Raadik, oli supertore õpetaja.

    VastaKustuta
  2. Ma vist olin tol ajal nii rumal, et ei osanud märgata, aga nendest artiklitest tekkis ka natuke selline sinna kanti tunne... võib-olla seal tekstis mainitud suurte saavutuste ja kõrgete punaste ordenite tõttu. Mis iseenesest ei pruugi küll midagi tähendada. Igatahes tundub, et terve klass on kenasti pioneerid!
    Edasi minuga enam nii lihtne ei olnud, komsomoli astumine oli välistatud (isa keelas ära 😀 ).
    Leida kaotas oma vanemad varakult - 1930. aastate lõpus arreteeriti kolhoosi mitteastunud isa Aleksander ja seejärel kehvikpere ema Amalie. Lapsed (vanim 17 ja noorim 3 a) ei näinud kumbagi vanemat enam kunagi. Kes teab, kuidas edaspidine elu laste mõtteviisi mõjutas. Kui mõelda neile Ukr lastele, kes "sõja jalust" kodudest ära on viidud.
    ...
    Mulle tuleb meelde üks seik (üldse on mul väga valikuline mälu), kui õpetaja küsis, kui tihti kodu peab koristama, umbes nii, et kuidas teil on. Mina ütlesin, et korra nädalas, klassivend (isegi nime mäletan!) ütles, et iga päev. Klassijuhataja lohutas, et nojah, kui tööl käia, siis iga päev ei jõuagi. Mul on nüüd hariduses selle koha peal lünk sees, aga igaks juhuks iga päev ei korista 😉

    Mis aine õpetaja Raadik oli? Või ainult algklassid? Mulle andis Tallinnas kehalist kasvatust Niina Raadik, aga tema nagu Pärnus ei ole olnud. Pärnus oli vist õpetaja Palginõmm, kes kehalist andis...

    VastaKustuta
  3. Aga igatahes tore kokku sattumine... ühine klassijuhataja! Aitäh et märku andsid.
    Tõenäoliselt uus klassijuhataja oli sul põhikooli teises pooles.

    VastaKustuta
  4. Raadik oli eesti keele õpetaja ja sai meie klassijuhatajaks pärast algklasse, ta oli hästi noor, alles mõni aasta varem kooli tulnud, tumedate lokkidega ja käis helerohelise lühikese krimpleenkleidiga, me kiitlesime, et meil on kõige ilusam klassijuhataja. Tema oligi see, kes esimesel lastevanemate koosolekul oli vanematele öelnud, et lapsed on nii kaebama õpetatud, ei tea, kuidas see välja juurida. Siis ma rõõmustasin oma tagasihoidlikkuse üle, kogu algkooliaja olin põdenud, et ei julgenud kaevata. (Ma olin haiglaselt tagasihoidlik oma pika kasvu tõttu) - ja näe, mõnele õpetajale isegi meeldib, kui ei kaeba. Aga tore kokkusattumus jah :-). Kus ma siis vaiki sain olla kui Leida ise blogist vastu vaatab :-).

    VastaKustuta
  5. Arvestades, et õpetajad oma ametis 30 ja rohkem aastat vastu peavad, jagub neile mitu põlvkonda lapsukesi.

    VastaKustuta
  6. No ei saa torkamata jätta - Ando Palginõmm oli pärit Amblast. Siiamaani vanemad inimesed räägivad, kuidas Palginõmm heinamaale võrkpalliplatsi rajas.
    Ja vana Palginõmme ligi 60 aastat tagasi mu emale kingitud rabarber igal aastal saaki annab...

    VastaKustuta
  7. Oi kuidas mulle sellised lood meeldivad!

    VastaKustuta