Vanaisa 111

...

Mulle numbrid meeldivad.

11. aprill ja 111

Vanaisa sünniaastapäev.

Sündinud 1904.

Koolitunnistus aastal 1914 anti talle Eestis, Iisaku 2-klassilises ministeeriumikoolis.

Aasta või paar hiljem kolis pere Eestist ära. 

Kaugele Venemaale.

Vanaisa päevikutest tean, et 5 aastat lapsepõlvest veetis ta Irkutski lähistel.

1920. aasta sügisel tegi pere ettevalmistusi, et tulla tagasi Eestisse.

Vanaisa päevik "Südame sõber" 

22 IX Eila sõitis Borowski (see on onu kompanjon) linnast ja räägib, et esimesel meie perekond Eestimaale hakkawat sõitma, mitte üle Wenemaa, waid üle Ameerika. Täna hommikul sõitis Eedi Heinriga linnast tagasi ja räägib, et jah, meie omad sättiwad sõitma peale esimest oktoobrit, kuid räägib, et ikka üle Wenemaa. Täna on 22, siis juba 8-9 päewa pärast hakkame sõitma. Oi-oi-oi tarwis ruttata. Ma tahan nimelt sõita, kuid Eedi ja Elfriida ei tea, mis põhjusel tahawad siia jääda. Minu arwates on see nende poolt rumal, nüüd on nii wilets sõita ja nemad juba täieealised lasewad wanemad weikestega sõita, jäewad ise maha-oleks wanematele abikski tee peal. Mina tahan nimelt sõita ehk küll praegust nii halb on sõita, et sugugi seks lusti ep ole ( kuid siiski tahan ma minna). 

Nüüd katsun esiteks mõneks ajaks teenistusest wabaks saada, sõidan linna, kuulan asja paremini järele, sean seal kõik, mis tarwis, korda, siis sõidan weel kord siia tagasi. Katsun end täiesti teenistusest wabaks saada... Lasen kõigil "kallimatel" oma raamatukesesse salmikesed kirjutada mälestuseks, jättan jumalaga kõiki ja siis "head teed".

Ometi ei läinud  kõik plaanipäraselt ja sissekanne päevikusse ütleb:

"1 XI 
Talw tuleb... Eila õhtul hakkas lund sadama, hommikuks oli juba maa walge. Hommikuks oli sadu maha jäänud, kuid päewal hakkas jälle wähehaawal sadama, ilm on hirmus külm. Selle talwe peame ikkagi Siberis wastu wõtma. Eestimaal oleks talwel palju lõbusam, kui Siberis. Oh Eestimaa! Millal saan su pinnale? Millal paistwad sinu mäed? Wõtwad kaissu sinu käed, kes sind ootwad nutuga."

Pool aastat hiljem on pere ikka veel Siberis.
 
"1. mai 1921
Esimene Ülestõusmise püha. Kenad pühad.
Ilm on soe, päike hiilgaw. Talw on igalt poolt kadunud, ainult Angarat ümbritseb wai piirab jää. Tänawad on kuiwad. Tolm - Irkutski tänawate suine walitseja ja märja aja sawimuda asetäitja on täies õiguses. Wist minewal aastal algas siiski warem kewade (mitte algas, waid oli). Mäletan kuidas minewal aastal teisel Ülestõusmise pühal (12 apr.) istusime meie: ema, Iida, Pärni ja mina Irkutski linna rohuaias Angara kaldal. Kah oli kena ilm, kuid õhtul wähe wilum kui tänawu. Ema sõnas: "Jah tänawu istume nüüd siin pingi peal, aga kes teab, kus tulewal aastal see aeg saame olema. Kui saame Eestimaale, siis mäletame seda aega ja tuletame meelde tänast päewa." Ma kirjutasin siis need sõnad mälestuseks ülesse. Nüüd, 12.aprillil (1921) tuletasin seda emale ja teistele meelde.
Jah pole me kaugemal kuskil."

...